Vormel 1 - spordiala, mis nõuab nii füüsilist kui mentaalset vastupidavust

Vormel 1 on pika ajalooga spordiala ning autode ja tehnoloogiate arenguga on muutunud ka nõudmised sõitjatele. Lisaks keskendumisvõimele ning tähelepanelikkusele, mängib võidusõidus suurt rolli ka füüsiline vastupidavus. Aina rohkem räägitakse ka võidusõidu mõjust mentaalsele tervisele. Võidusõite televiisorist vaadates või neile panustades ei pruugi need mõjud üldse silma paista.

Mentaalne vastupidavus

Nagu enamus spordialade puhul on Vormel 1 võistlejad sõidu ajal suure närvipinge all - tahetakse saavutada parim tulemus, mitte vedada ennast, tiimi ja fänne alt. Enne sõitu muretsetakse teadmatuse pärast - kuidas sõit läheb? Pärast sõitu aga murtakse pead selle üle, mida oleks saanud paremini teha, et saavutada kõrgem koht. Nagu teame, võivad Vormel 1 puhul saada saatuslikuks isegi paar millisekundit. Lisaks muretsemisele enda tulemuse pärast, avaldavad võidusõitjate mentaalsele tervisele mõju ka teiste sõitjate avariid, näiteks Bahreinis toimunud Grosjeani õnnetus, kus auto paiskus rajalt välja, sõitis piirde sisse ja läks põlema.

Sõidu ajal peab mentaalne võimekus olema maksimumi peal - juht peab jälgima rada, teisi võistlejaid, auto näidikuid ja kiirust (õigel ajal pidurdama ja kiirendama), tunnetama rehvide kulumist ning võtma õigeaegselt vastu otsuseid poksi minekuks, et vahetada rehve ning lisaks kõigele ka “lülitama välja” muretsemise ja keskenduma sõidule. Mitmed sõitjad töötavad spordi psühholoogidega, kes aitavad neil muretsemist ja ärevust kontrolli all hoida.

Ka tihe sõitude graafik võib mentaalsele tervisele negatiivselt mõjuda. 2021. aastal koosneb Vormel 1 23-st sõidust erinevates lokatsioonides. See aga tähendab, et sõitjad ja tiimide liikmed peavad palju reisima, olema eemal oma lähedastest, tegema väga intensiivselt tööd vähese puhkeajaga. McLareni sõitja Lando Norris ja Red Bulli Max Verstappen tõstatasid tiimiliikmete mentaalse tervise teema meedias ülesse - sellise graafikuga on suur risk mentaalse tervise probleemide tekkimiseks.

Füüsiline vastupidavus

Kindlasti on olemas inimesi, kes arvavad, et Vormel 1-s sõitmine ei vaja erilist füüsilist ettevalmistust ja pingutust. Tegelikkuses võidusõit lausa nõuab head füüsilist vormi ja vastupidavust kiirusele ja ülekoormusjõule.

Esiteks, suured sõidukiirused, mis võivad ulatuda kuni 300 km/h ja ülekoormusjõud (ingl. k g-force), mis avaldab survet kogu sõitja kehale. Ülekoormusjõud, mida juht sõidu ajal kogeb raskendab oluliselt hingamist, käte ning jalgade liigutamist, mõjutab südant ja vere pumpamist.

Teiseks, selleks, et ülekoormusjõu survele vastu pidada treenivad Vormel 1 sõitjad regulaarselt kaela-, kere-, jala- ja kätelihaseid. Max Verstappen oli öelnud, et kui panna kardisõitjaid Vormel 1 sõitma, siis ei tunneks nad järgmisel päeval oma kaela. Ilmselt vastab see tõele, sest tavaline inimene (ja ka kardisõitjad) ei ole harjunud kaela pikka aega 5G ülekoormusjõu all sirgena hoidma. Lisaks tohutule jõule, mis sõidu ajal kaelale mõjub, on sõitjal peas kiiver, mis kaalub 7 kg ja suurendab kaela koormust veelgi. Kere-, jala ja kätelihased aitavad sõitjatel paremini toime tulla ülekoormusjõuga, selleks tehakse jõutrenne, et kasvatada lihaseid ja suurendada nende vastupidavust.

Kolmandaks, Vormeli autode mootorid lähevad sõidu ajal väga kuumaks, see kuumus kandub edasi ka salongi. Õhutemperatuur salongis võib tõusta kuni 50 kraadini ja pika sõidu tagajärjel võib juht kaotada ligi 5% oma kehakaalust higistamise tagajärjel. Samuti võib liigne higistamine viia vedelikupuuduseni organismis. Ühe Vormel 1 sõidu tulemusel põletab sõitja pea sama palju kaloreid kui maratonijooksja.